Hirm - halb liitlane, hea õpetaja. Parimad meetodid hirmuga võitlemiseks.

Hirm on välja mõeldud olukord, mis tundub tõeline. Väga sageli kujutame ette, et oleme kuidagi ohus, kuigi tegelikku ohtu pole. Kuna meie aju on kõrgelt arenenud, pole maailmas ühtegi asja, mida keegi ei kardaks. Ja kõik need hirmud on kasvanud välja ühest hirmust - surmahirmust. 

Hirm vs vaba tahe

Hirm on üks parimaid indikaatoreid sellest, et olete kaotanud kontrolli oma elu üle. See tähendab, et elate hirmu poolt loodud programmi põhjal, mitte kasutades oma vaba tahet. Tegelikult viitab see sellele, et on aeg areneda, liikuda kõrgemale, astuda oma elus järgmisele tasemele. Kindlasti oled kuulnud ütlust, et ületades oma hirmu on areng kõige suurem.

Hirmule allumine paneb meid tavaliselt end mingil määral turvaliselt tundma, sest arvame või tunneme, et teame, mis tulemas on ja kontrollime tulemust. See tähendab, et te ei pea astuma sammu tundmatusse, mis on mõistuse jaoks kohutavalt hirmutav. Tavaliselt ütleb teie mõistus, et te pole hirmu ületamiseks suuteline või kui edasi liigute, on ees hukatus või õudne lõpp. Kuid tegelikult olete andnud oma eluenergia ja kontrolli oma elu üle hirmule.

Olen näinud meest, kes seisab elu teelahkmel, hirmust kange, sellele alistumas ja see oli kõige kurvem asi, mida ma kunagi näinud olen. Ta ei osanud isegi öelda, mida ta kartis, kuid ma tundsin tema hirmu energiat. Ta kartis oma õnne.

Olen näinud ka kedagi hirmu seljatamas ja see oli imeline. Seda enam, et seda tegi mu 7-aastane tütar, kes kartis niiväga vett ja ujumist, et see vallandas tal paanikahoo. Seda põhjustas mälestus eelmisest elust, kus ta suri uppumise tagajärjel. Hetkel, mil ta ujuma õppis, hüüdis ta õhku hüpates: „Jess, ma ei karda enam surma! Ma suutsin seda! Ma suutsin seda!"

Kuidas mõjutab hirm karmat?

Hirmu tekitab tundmatu. Hirm ja adrenaliin on ühe protsessi tunnused. Väga sageli loob ebareaalne hirm tegelikult just selle olukorra, mida me niiväga kardame.

Hea näide on tänapäevane haigus, mida nimetatakse fear of missing out (hirm ilma jäämisest). Inimesed, kes sellele järele annavad kaotavad tegelikult oma elukogemuse ja edu, sest nad raiskavad oma energiat nende asjade tagaajamisele, millest nad arvavad ilma jäävat. See võib mõnda aega isegi põnev tunduda, kuid ühel hetkel jõuavad nad teatud vanuseni või ärkavad ja mõistavad, et on oma elu sihitult raisanud.

Enamasti ei karda me tegelikku olukorda, vaid välja mõeldud stsenaariume tulevikust enda peas. Nii, et tegelikult kardame oma mõtteid.

Hirm mõjutab karmat nii, et kui oleme hirmus ühe sammu astunud, teeme lõpuks veel palju samme, et välja mõeldud olukorda tulevikus vältida. Tavaliselt tehakse hirmust palju kahjulikke otsuseid. See piirab meie elu ja hirm valitseb meid - me liigume oma iseseisvusest üha kaugemale. Selle tulemuseks on alati negatiivne karma.

Hirmu viljad

Hirm tekitab kehas energiablokeeringuid. Mõnikord ei pruugi me seda isegi märgata, kuid tekib pinge. Aja jooksul võib see meie tähelepanu püüda valu või mõne haiguse kaudu. Enamasti hakkavad inimesed siis sümptomitega võitlema, mitte analüüsima selle tegelikku põhjust. Tulemuseks on kroonilised haigused ja äärmuslikel juhtudel enneaegne surm.

Kõik konfliktid ja sõjad on tekitatud hirmust. Enamik haigusi on meie endi tekitatud. Hirm tekitab meie kehas nii palju stressi, et keha hakkab lagunema. Kuna hirmu allikas pole meie südames, vaid meie meeles, ei saa kasutada selle loomiseks universumi energiat. Nii kasutame hirmu "elus hoidmiseks" oma piiratud eluenergiat, mis on mõeldud meie elu hoidmiseks ja seega lühendame hirmus elades oma eluiga.

Kuidas hirmust võitu saada?

See oli küsimus, mis esitati Sadhgurule ühel tema seminaril. Tema vastus oli lühike: "Te ei saa ületada midagi, mida pole olemas." Lisaks selgitas ta, et hirmu loomiseks kasutame ära palju oma eluenergiast ja hirmu hoidmine võtab veelgi rohkem energiat. Nii et ainus asi, mida teha, on lahti lasta.

Hirm pole mõistuspärane ja on alati meie enda loodud isegi kui see põhineb eelneval kogemusel. Parim viis hirmu vastu võitlemiseks on teadlikkus. Tunnistades oma emotsioone, lubades endal neid täielikult tunda ning analüüsides ja arutledes. Kui kasutate ainult ühte neist lähenemistest, võib osa hirmust saadud energiat ikkagi alles jääda ja koguda aja jooksul jõudu kasutades teie energiat.

Võiks öelda, et kui satute reaalsesse ohtu, on hirm see, mis paneb teid adekvaatselt tegutsema ning mõnikord isegi päästab teie elu. Tegelikult on teie ellujäämisinstinkt see, mis aktiveerib teie päästmiseks kõige tõhusama programmi. Kui tunnete tõesti hirmu, halvab see organismi ja jääkaru sööb teid ikka ära.

Kui matame oma hirmu sügavale enda sisse ja keskendume positiivsele, kipume hoiduma negatiivse sündmuse ilmnemisest, kuid meie elujõud ja energia on endiselt seotud hirmu säilitamisega. Negatiivne karma on passiivses olekus ootel. See on väga ohtlik, sest ühel ootamatul hetkel vallandub see täie jõuga.

Hirm piirab alati meie vabadust. Hirmu tuleks käsitleda õpetajana - see näitab meile, kus me saame areneda. Mida suurem on hirm, seda suurem on õppetund ja tasu. Iga kord, kui seisame silmitsi hirmuga ja alistame selle, saame tagasi osa oma vabadusest. Ja kuna hirmu säilitamine võtab palju energiat, siis saame iga kord, kui teeme midagi sellest välja astumiseks ka tohutu energialaksu.

Kuidas hirmust alatiseks lahti saada?

Oma kogemuste põhjal ja pärast paljude tarkade inimeste õpetuste uurimist on ainus püsiv abinõu hirmu vastu täielik teadlikkus. Eckhart Tolle on palju rääkinud teadlikkuse eelistest oma raamatutes.

Selleks, et vabaneda igasugusest hirmust oma elus, tuleb vabaneda selle allikast. Ja kõigi hirmude aluseks on surmahirm.

Hirmu ületamiseks tuleb saada surmaga „sõpradeks”. See ei tähenda, et soovite iga hetk surra, vaid vastupidi. Elate täielikult, kuid kartmata surma. 

Ehk siis võtmeks on "valgustumine". Eriti see osa hinge ärkamise protsessist, mida nimetatakse ego surmaks. Kui olete enne füüsilist surma kogenud surma, saab temast sõber, kes kõnnib teie kõrval. Sel viisil on võimalik täielikult nautida iga hetke oma elus. 

Ego surma ei saa ise oma tahtega esile kutsuda. Ainus, mida saab teha, on tegeleda enesearendusega iga päev ja see juhtub protsessi loomuliku osana. Sel teemal eraldi postituses juba põhjalikumalt.

Mida teha?

Jim Carry ütles ühes oma kõnes: "Teil on elus ainult kaks teed: valida armastusest või hirmust."

Seega peaksite proovima elada teadlikult iga päev. Olge teadlik sellest, mida tunnete, mida süda üritab teile sosistada mõistuse lobisemise taustal. Ja kui tekib hirm, tunnistage seda sellisena, nagu see on - väljamõeldud lugu teie peas, mis üritab teid kontrollida. Astuge sellest välja, tunnetage seda ja analüüsige see ribadeks, et seda enam mitte kunagi tunda.