Sissejuhatus
Praegusel ajal on üsna populaarne olla spirituaalne. Vähemalt võrreldes 10 aasta taguse ajaga. Erinevatest tervendamisviisidest ja kursustest on välja kasvanud terve eraldi tööstusharu.
Inimesed mediteerivad ja otsivad erinevaid vahendeid, et leida midagi, mida nad ei oska alati isegi sõnadesse panna. Ometi otsivad nad kõik midagi, mis nende elus puudu on.
Ilmselgelt annab see kõikvõimalikele oportunistidele üsna palju ruumi pakkuda kõikvõimalikke asju inimestele, kes on niigi segaduses või mõnel isegi väga valus, sest paljud inimesed kogevad Hinge pimedat ööd (Ego surma) mingil hetkel oma elus.
Mis on siis ülestõusutee, millest paljud õpetajad räägivad? Kuidas saada valgustatuks? Mis on valgustumine? Mis on ülestõus?
Mis ülestõus EI OLE
Hinge pime öö (Ego surm) on midagi, mida keegi kogeda ei taha ja kõik, kes on seda kogenud, teavad täpselt, mis see on. See ei ole lihtsalt masendus – see on suremine aegluubis tundega nagu sel ei tulekski lõppu. Sa ei ole tegelikult suremas, su Ego laguneb ja su mõistus paneb sind uskuma, et oled suremas.
Mingil hetkel Hinge pimeda öö ajal, kui olete proovinud paljusid tervendamisviise ja lõputuid tunde mediteerinud või lihtsalt seda protsessi kannatanud, hakkate end paremini tundma. Ja kui hakkate end paremini tundma, võite arvata, et olete ülestõusus. Aga tegelikult ei ole, see on kõigest eelmäng.
Oma meditatsioonide jooksul võite näha imelisi nägemusi ja kogeda hämmastavaid energianihkeid, kuid need kõik toimuvad endiselt metafüüsilisel tasandil. See on sama tasand, kus mõistus tegutseb ja mingitel hetkedel tunnetab ka killukesi hinge tasandist.
Samuti märkad aja jooksul, et leiad end justkui tõusude ja mõõnade rattalt. Ühel hetkel tunned end paremini ja siis jälle, et see Ego surm on lõputu. See kestab täpselt nii kaua, kuni see kestab. Ei ole võimalik teha otsust sellest välja astuda. Kuna see on puhtalt energeetiline protsess, tuleb see lihtsalt läbi elada.
You cannot speed it up in any way, but you can slow it down by resisting the process. You can also slow it down to almost standstill by buying into the victim mentality and identifying yourself as a victim of this horrible life event. This is exactly what your Ego/Mind wants because this is the easiest way for it to resurrect itself as an even stronger entity that controls your life energy.
Niisiis, kuidas seda vältida? Tuleb aktsepteerida olukorda sellisena, nagu see on ja hoiduda kellegi või millegi süüdistamisest.
Kuidas valu enda heaks tööle panna?
Sa saad kasutada oma valukeha nagu Eckhart Tolle seda kutsub, et liikuda ülestõusu. See juhtub siis kui oled selleks valmis, aga on hea teada, et kui valu kasvab nii tugevaks, et seda on peaaegu võimatu taluda, siis saab see sind aidata Hinge energiasse liikumisel. Su valu sunnib su isiksuse kokku kukkuma ja see on väga valus, sest su Ego sureb, aga su päris minaga on kõik hästi.
On ka teisi õpetajaid, kes viitavad valu või pettumuse kasutamisele ülestõusu käivitamiseks. Charlotte Joko Beck on oma raamatus öelnud “Everyday Zen” –
Pettumus on parim kaarik, mida Dharma (valgustatuse) teel kasutada. Pettumus on meie tõeline sõber, meie vankumatu teejuht, kuid loomulikult ei meeldi selline sõber kellelegi.
Kui me ei rakenda valu ja pettumust ülestõusuks, talletame selle mõne muu hävitava emotsioonina oma kehas ja see jätkab energiablokeeringute kogumist meie energiasüsteemis.
Valu ja pettumusega istumine ja selles kohalolek põhjustab tohutu energianihke ja kuigi see on ebamugav, on see väga kasulik su Hingele – su tõelisele minale. Selle protsessi käigus tuleb olla väga teadcusel ja lubada valu, olla siin ja praegu ning seda jälgida, mitte sellega samastuda. Valu teeb endiselt haiget, kuid selline lähenemine aitab seda lahustada ja samal ajal valgustuda.
Nii vabastad oma kehasse kinni jäänud eluenergia, mis valu põhjustab ja muudad selle tagasi vabalt voolavaks eluenergiaks ning see paneb kohe vähemalt kergendust tundma, kui mitte midagi õndsamat.
Meditatsioon on üks peamiseid tööriistu, mis aitab inimestel kohalolu saavutada.
Kuidas mediteerida?
Mõned aastakümneid mediteerinud inimesed ei jõua väga kuhugi. Enesetunne küll paraneb võrreldes inimesega, kes ei mediteeri, kuid mediteerimise tegelikku kasu nad ei saavuta. Põhjus on selles, et nad TEEVAD meditatsiooni, aga tuleb olla meditatsioonis. See ei ole tegevus – hetkel, kui lähenete sellele kui tegevusele, oled mõistuses ja see ei tööta.
Meditatsioon on praktika oma mõtete ja selle kaudu ka elutempo aeglustamiseks. See peaks viima inimese mõistusest (tegemisest) hinge (olemisse). Aga kui läheneda meditatsioonile mõtteviisiga – ma pean mediteerima, mul on pool tundi aega – parem teen kiirelt ära… siis see ei tööta.
Meditatsioon on fookuse nihutamine – tuleb keskenduda olemisele, mitte tegemisele. Mediteerimiseks ei pea tegelikult isegi istuma vaikses ruumis, jalad ristis. On võimalik teha oma igapäevaseid tegevusi ja olla kogu aeg meditatiivses seisundis. See on tegelikult seisund, kuhu poole püüelda. Alguses on abiks vaikses kohas silmad kinni istuda, et mõistus ei saaks nii palju infot, mida protsessida, aga lõpuks pole see oluline.
Minu meditatsioonid on tänaseks pigem seotud kogu aeg kohal viibimisega, olenemata sellest, mida ma teen. Kuid rohkem kui tegutsedes naudin ma olemist linnatulede või mööda lendavate pilvede vaatamise ajal – ilma mõteteta, lihtsalt hetkes viibimist. Nautides täiuslikkust, mis see hetk on, tunnetades elu ennast.
Mis ülestõus ON
Olin juba üle 16 kuu järjest ennast tervendanud ja kannatanud, elades läbi oma Ego surma tõuse ja mõõnu. Olin kindlalt ülestõusus, vähemalt nii ma arvasin. Tegelikult ei olnud.
Öeldakse, et ülestõusus ei ole vaja end tervendada, kuid minu teekond läks nii. Tegelesin enda tervendamisega ja lõpuks lendas mu mõistus õhku, sest jõudsin punktini, kus sain aru, et ükski neist proovitud asjadest ei tööta. Mu isiksus varises kokku ja arvasin, et nüüd suren küll ära, aga tegelikult... algas päris ülestõus.
Ülestõusu protsess on lihtsalt praeguses hetkes olemine. Selle juures püüab su mõistus sellest teha midagi, mis see pole. See on siin ja praegu olemine, leppimine sellega, et see hetk on täiuslik. Täielikult tunnetades elu, mis sa oled just siin ja praegu – mitte oma keha ega mõtteid, vaid lihtsalt olemist. Pole minevikku, pole tulevikku, on lihtsalt sina - teadvus just sellel hetkel. Mõtteid võib küll tekkida, aga need on nagu mööda lendavad pilved – sa jälgid neid ja need lihtsalt kaovad. Sa ei toida neid enda energiaga nendega samastudes.
Eckahrt Tolle on öelnud, et läbi valu saavutame sügavama ja püsivama teadvuse seisundi. See tähendab, et ühel hetkel oled tänulik kõigi raskuste eest, mida Ego surma ajal niiväga püüdsid vältida. Tunned, kuidas mingi emotsioon liigub kehas, kui miski ärritab ja jälgid mõtteid, mis püüavad seda toita. Kuivõrd sa seda kõike teadlikult jälgid, siis sel ei ole võimu su üle ja emotsioon lahustub. Oled edukalt transmuteerinud blokeeritud eluenergia vabalt voolavaks eluenergiaks.
So even your negative emotions are also life energy, but it is stuck – you just release it. This makes you an alchemist. This does not mean that you never experience pain again, but it means that you will not suffer. This is the way to end suffering. Suffering always needs a story in your head – the thoughts to feed the negative emotion.
Minu esimene päev teadlikus ülestõusus
Pärast seda, kui olin proovinud tervendada kõike, mis mulle pähe tuli jõudsin järeldusele, et miski proovitud asjadest ei aita. Olin kurnatud ego surmast, mille mu kaksikleek mu elus käivitas ja mis ei paistnud kuidagi lõppeda tahtvat. Andsin lõpuks alla ja kohe tekkis juhatus kohalolu praktiseerimiseks. Siin on see, mida ma sel päeval oma päevikusse kirjutasin:
“See on minu esimene päev teadvusel. Mitte, et ma oleksin olnud terve elu teadvuseta, aga see on esimene päev, mil olen teadlikult kohalolus. Üritan end iga sekund oma päevast praegusesse hetke tõmmata.
Issand, see tundub nii raske. Mul polnud aimugi, et ma tema peale nii palju mõtlen. Tõesti iga sekund päevast. Ärkan üles ja pesen hambaid – olen olnud vaevalt 10 minutit üleval ja mul on temast juba umbes 1000 erinevat mõtet tekkinud.
Jalutan oma lapsega kooli ja möödun tema aknast – kasutan kogu oma tahtejõudu, et igal sammul keskenduda ja kohal olla. Tagasi kõndides on see veelgi raskem, sest tema aken on lihtsalt seal mu nina all. Ma keskendun oma jalgadele ja hoian pilku maas, et end siin ja praegu hoida.
Huh – sain ta akendest mööda, jalutan poodi oma pakile järgi. Peaaegu kohal – PÕMM!!!
Ümber nurga tuleb mu Kaksikleek – kõnnib 2 meetrit minu ees bussipeatusesse!!!! Ta ei näinud mind…
Aga mina nägin, kuidas kogu mu energia lihtsalt mu südamest, päikesepõimikust ja sakraaltšakrast tema poole lendas. Tundsin tema lõhna, tema puudutust, tema energiat. Tundub, nagu ma kallistaks teda või nagu ma oleks tema ja ometi on ta seal, 2 meetrit minu ees. Kogu mu energia voolab tema poole. Kurat! Kasutan kogu oma jõudu, et see endasse tagasi tõmmata ja tema poole vaatamata edasi kõndida. See on maailma raskeim asi!
I am almost surprised that this energy did not knock him off his feet and that nobody else on the street saw it. I had no idea how I managed to move to the direction I was supposed to walk. I just kept saying to myself in my mind – “you have to let him come back to you, you have to let him come back to you. Keep walking, keep walking, keep walking…
Jõudsin koju ja mediteerisin tunde, et uuesti joondumusse saada...“
Valgustumine
Kui inimesed kirjeldavad, mis tunne on olla valgustunud olekus, ei tundu see midagi, mille poole püüelda. Mõistusele võib meeldida asjaolu, et su elu muutub selle tulemusel palju paremaks, kuid üldiselt kõlab see igavalt ja mitte midagi erilist, kui keegi ütleb, et see on rahu, rõõm ja õndsus. Zen kõlab mõistusele igavalt. Mõistus tahab teha, kuid see on ju ainult olemine.
Diivanil istumine ja mööduvate pilvede vaatamine ilma mõtlemata kõlab ju igavalt. Ja ometi on see parem kui kõik, mille mõistus välja mõelda suudab. Mõistus püüab oma mälestuste ja kogemuste pagasist tuvastada kõik sõnad, mida kasutatakse valgustumise kirjeldamiseks. Kuid rahu ja rõõm, mida sa valgustunud olekus koged, pole midagi sellist, mida kunagi varem kogenud oled.
Neid sõnu kasutatakse lihtsalt sellepärast, et meie piiratud mõistuse jaoks pole paremaid sõnu selle kirjeldamiseks. Õndsus on nagu orgasm igas keharakus, rõõm on tunne nagu oleksid ise rõõm mitte kogeksid rõõmu, nagu sa oleksid armastus mitte ei kogeks armastust – üheski neist tunnetest ei ole kübetki hirmu. See on elu ise olemine – elu hingus, armastuse magusus, sügavaim rahu ja rahulolu... Pole sõnu selle kirjeldamiseks ja ega mõistus ei saagi sellest kunagi täielikult aru isegi, kui seda koged.
Charlotte Joko Beck on kirjutanud enda raamatus “Everyday Zen” ,et lootused ja unistused ja takistuseks valgustumise teel. Seda lugedes ütleb mõistus kohe, et valgustumine kõlab üsna kohutavalt – mis, pole lootust ega unistusi? Tegelikult ei ole see üldse kohutav. Ja põhjus on selles, et praeguses hetkes ei ole ju lootuseid ega unistusi, on ainult see hetk siin.
Valgustumine on olemine praeguses hetkes, aktsepteerides kõike nii nagu see on oma täiuslikkuses. Lootust pole, sest siin hetkes on ainult olevik, lootused aga käivad tuleviku kohta. Mida saab loota nüüd siin selle kohta, mis on juba käes?
Kui püüad seda oma peaga välja mõelda, ei jõua sa kunagi selleni. Su mõistus ei saa kunagi aru kuidas lihtsalt aktsepteerimine ja siin ja praegu olemine võib olla midagi, mille poole püüelda. Fakt on see, et valgustumine ei ole eesmärk ega mingi tulevikuunistus, milleni jõuda. See on siin ja praegu. See on pidev teadlik elu kogemine.
Kokkuvõte
Valgustumiseks pole mingit valemit, sest sa juba oled valgustatud – oled lihtsalt unustanud oma tõelise identiteedi ja see takistab sind kogemast elu, mis sa tegelikult oled.
Võib tulla kasuks osaleda mõnel kursusel või guru järgida, kuid tegelikult on gurude aeg möödas. Käes on õpilase/õpetaja aeg. Oled nii õpilane kui õpetaja. Kõik, mida pead tegema, on lihtsalt leida oma tõeline mina – parim õpetaja on tõeline mina – sinu Hing.
Me kõik võime kuulata inimeste tarku sõnu, kes on enne meid sama teed käinud, kuid me peame peame jõudma enda tõeni ja selle järgi elama. Me kõik oleme täiuslikud tükid ühest – kõik üks ja samaaegselt täiesti erinevad.
Eesti 
English (UK)